Esiteks ja see kõige kõige olulisem on riisi keetmine. Riis ei tohi jääda nagu riisipuder vaid see peab olema ilusti teraline ja suhteliselt kuiv. Sellise riisiga on sushit palju lihtsam kokku panna ja pärast maitseb ka paremini. Riisi keetmisel tuleb riisi ja vee kogus ÜLITÄPSELT ära mõõta, ehk siis nii riisi kui vett ühe palju, kuid vett siiski ühe lonksu võrra rohkem :D Vot sellised õpetussõnad. Kindlasti ei tohi keetmise ajal seda ülitäpselt mõõdetud vett ka ära lasta aurata, ehk siis potikaant mitte kergitada. Siis võibolla veel olulisemgi on riisi poleerimine enne keetmist, mis peaks olema ka väga põhjalik tegevus, et riis hiljem ikka ilusti teraline jääks.
Teiseks avastasin, et toorjuust võib sushi sees väga mõnus olla ning tuunikala niisamuti. Kuna krabipulgad minus mingeid tundeid eriti ei tekita, siis peale lõhe ei osanudki ma varasemalt miskit muud kala moodi sushi sisse pista, nüüd aga tean, et tuunikala on ka väga ok :) Veel meeldib teha sushit ka näiteks omleti, avokaado, paprika või kurgiga.
Kolmandaks õppisin valmistama seda "pahempidi" sushit ja seal ei olnudki tegelikult midagi eriti õppida, niivõrd lihtne oli :) Kusjuures selle sushi sisse panin ainult kiivit ja siis tuligi selline puuviljane ning värske. SUPER!
Kui futomaki, hosomaki, nigirisushi ja chirashisushi lõpuks kenasti kõik taldrikule said, hakkasime sööma :))) Kõrvale pakuti ploomiveini, rohelist teed ja magustoiduks macha-jäätis. Macha on pulbriks hõõrutud roheline tee ja sisaldab toiduainetest 1 g kohta kõige rohkem antioksüdante maailmas.
Tegelikult sain ma veel väga palju uusi teadmisi alates jaapani toidukultuurist üldiselt kuni kala fileerimiseni välja. Kõike kahjuks ei ole võimalik nii ülevaatlikult siia kirja panna, aga kel vähegi rohkem huvi, siis sellised koolitused on tõesti toredad ja asjalikud.