Arvestades seda, et viimane nädal aega on vahet pidamata vihma kallanud, oli hommikul ärgates aknast avanev vaade meeldivalt üllatav. Pilvitu taevas ja uni oli sekundiga läinud. Jätkusid igahommikused traditsioonid, alustades ringutustest-venitustest ning klaasitäiest veest, lõpetades keha harjamise ja duššiga. Koorisin ka nägu mõttega, et ehk õnnestub täna üle pika pika aja natuke päikest saada. Hommikust otsustasin kindlasti terrassil süüa. Taldrikule läksid röstitud rukkipalad mozarella ja tomatiga ning kõrvale tegin rohelise tee mee ja sidruniga. Niiiiii mõnus.
Kuna pärast hommikusööki oli ilm endiselt ilus, otsustasime Mariaga randa minna. Umbes 5 minutiga olimegi kohal - mere ääres elamise rõõmud :) Rannas polnud rohkem kedagi, oli hea rahulik pikutada ja laineid kuulata. Kuna me ei plaaninud päris tervet päeva rannas veeta, siis ei muretsenud ma eriti ka päikesekaitsekreemi puudumise pärast. Ülemaailme paaniline päikese eest hoidumine ongi juba viinud meid uue väga laialt levinud probleemi ette - D-vitamiini defitsiit. Tegelikult on ikka nii, et päikesepõletus on see, mis teeb halba, mitte tervislik kogus päikesepaistet. Väga põhjalik ja huvitav artikkel sellest SIIN. Ehk siis, kui ma tean, et minu nahk kannatab päikest hästi, ei hakka ma seda tunniks-paariks randa minnes kemikaale täis päikesekreemiga koormama. Võtan kõige tavalisema ja puhtama koostisega kehakreemi, et nahka päevitamise ajal niisutada. Kui aga on vaja terve päev päikese käes viibida või on nahk päikese suhtes tundlikum, siis tuleks valida 100% mineraalne kaitsekreem. Näiteks Lavera päikesekaitse ihupiim, mida leidub loodustoodete poodides, üks variantidest SIIN. Sellised kreemid ei sisalda nanoosakesi ega keemilisi faktoreid.
Nii, jutuga mere äärde tagasi. Käisime loomulikult ka ujumas. See vist rannas olemise kõige mõnusam osa. Algul tundub külm, kuid mõne aja pärast harjub nahk ära ja siis on juba niiiiii hea, et ei tahagi välja tulla, rääkimata veel, kui kasulik selline karastamine on. Merevesi teeb ka nahale head. Just mervesi koos päikse, värske toidu ja piisava puhkusega teebki suvel inimesed nii ilusaks :)
Lõuna saabus praetud aedubade ja parmesaniga..
Lõuna saabus praetud aedubade ja parmesaniga..
Lõpuks siis ka postituse oluliseima osani - mustikad, mustikad, mustikad. Leppisimne Mariaga kokku, et kohtume vana lasteaia taga, seal palju mustikaid ja ei pea üldse metsa sisse minemagi. Enne käisin veel külapoest läbi ja ostsin mustikasmuuti tarvis koorejäätist ja õunamahla. Ka Rauno tuli meile appi, kes ise küll mustikatest väga ei hoolinud, kuid meile korjas hea meelega. Maria eesmark - 400 g mustikaid "Maailma Parima Mustikakoogi" jaoks. Minu eesmärk - korjata nii palju kui võimalik sügavkülmutamiseks ja veel kahe suure smuuti jagu.
Eesmärgid said täidetud vähem kui tunniga. Minu saagiks sai 2 liitrit ehk veidi üle kilo mustikaid. Nii kui 1,5 l mustikaid külmas ja ülejäänud pool liitrit kannuga ootel, läksin Maria poole, et vaadata, kuidas tal koogiga läheb. Läks väga hästi :)
Eesmärgid said täidetud vähem kui tunniga. Minu saagiks sai 2 liitrit ehk veidi üle kilo mustikaid. Nii kui 1,5 l mustikaid külmas ja ülejäänud pool liitrit kannuga ootel, läksin Maria poole, et vaadata, kuidas tal koogiga läheb. Läks väga hästi :)
Õhtu lõppes kalli kaasa tööreisilt koju jõudmise, sibula-fetajuustusupi ja kaua oodatud mustikasmuutidega :))
No comments:
Post a Comment